Väravate paigaldus algab õigest lähteülesandest
Väravate paigaldus ei ole ainult posti maasse valamine ja väravalehe külge tõstmine. Hästi töötav värav peab sobima avasse, liikuma vabalt, taluma tuult ja külmakerkeid ning olema ohutu inimestele, autodele ja lemmikloomadele.
HEKTA on teenusepakkujate leidmise keskkond, kus saab võrrelda sobivaid tegijaid ja küsida pakkumisi. Tellijana aitab parem eeltöö vältida olukorda, kus hiljem selgub vajadus kaevetööde, elektritööde, automaatika, uue posti või täiendavate ohutusseadmete järele.
Tiibvärav või liugvärav
Tiibvärav on levinud valik eramajadele ja väiksematele sissesõitudele. See vajab avanemiseks ruumi kas hoovi sisse või väljapoole, mistõttu tuleb arvestada auto parkimiskoha, lumevallide ja maapinna kaldega.
Liugvärav sobib hästi siis, kui sissesõidu ees ei ole tiibade avanemiseks ruumi või kui soovitakse mugavat automaatikat. Konsoolne liugvärav liigub maapinnast kõrgemal kandurite peal ning on talvel sageli praktilisem, sest avas ei ole maasiini, kuhu koguneks lumi, jää või killustik.
Mõõtmine ja planeerimine
Korralik paigaldus algab mõõdulindist ja loodist. Värava ava laius, maapinna kalle, postide asukoht, aiajoon, sõidukite pöörderaadius ja olemasolevad kommunikatsioonid tuleb enne tööde algust üle kontrollida.
- Mõõda ava mitmest kohast.
- Kontrolli, kas maapind tõuseb värava avanemise suunas.
- Selgita välja, kas postide kohal või läheduses on kaableid, torusid või drenaaži.
- Arvesta talvise lumekoristuse ja värava avamisteega.
- Küsi pakkumises eraldi välja materjal, töö, betoonitööd, automaatika ja elektritööd.
Postid ja vundament määravad värava eluea
Värava suurimad koormused kanduvad postidele, hingedele, rullikutele ja vundamendile. Liiga nõrk post või madal betoonalus võib alguses tunduda korras, kuid külmakerge, tuul ja värava korduv kasutamine toovad vead kiiresti välja.
Liug- ja konsoolväraval on vundamendi tähtsus veel suurem. Kandurite vahekaugus, betoonaluse mõõt, armeerimine ja horisontaalsus mõjutavad otseselt värava sujuvat liikumist.
Automaatika ja ohutus
Automaatikaga värav on mugav, kuid see muudab värava masinaks, mille ohutus peab olema läbi mõeldud. Tuleb arvestada, kus liiguvad lapsed, jalakäijad, autod, lemmikloomad ja hooldustehnika.
Automaatväraval tuleks arvestada fotoandurite, surve- või turvaservade, jõupiirangu, hädaseiskamise, käsitsi avamise võimaluse ja regulaarse kontrolliga. Erilist tähelepanu vajavad muljumiskohad hingede piirkonnas, sulgumisservas ja posti juures.
Mida küsida teenusepakkujalt?
- Kas pakkumine sisaldab vana värava või postide eemaldamist?
- Kui sügavale ja millise lahendusega postid paigaldatakse?
- Kas liugvärava vundament on armeeritud ja külmaoludele sobiv?
- Milline on värava hooldusvajadus pärast paigaldust?
- Kas automaatikale antakse kasutusjuhend ja käsitsi avamise õpetus?
- Kes vastutab elektritoite, kaablite ja maanduse ettevalmistuse eest?
Levinud vead
Üks sagedasemaid probleeme on liiga optimistlik ruumiarvestus. Tiibvärav võib paberil sobida, kuid avades jääda vastu autot, kallakut või lumevalli. Liugvärava puhul unustatakse sageli küljele vajalik tagasijooksuruum.
Teine risk on automaatika lisamine hiljem ilma algse konstruktsiooni kontrollita. Kui värav käib käsitsi raskelt, ei lahenda mootor põhiprobleemi, vaid võib seda võimendada.
Kokkuvõte
Väravate paigaldus õnnestub kõige paremini siis, kui tellija kirjeldab vajadust täpselt ja teenusepakkuja pakub lahendust kogu süsteemile, mitte ainult väravalehele. HEKTA kaudu saab leida ja võrrelda teenusepakkujaid, kuid lõplik valik tasub teha selle järgi, kes oskab mõõtmise, paigalduse ja hoolduse tervikuna lahti seletada.