Puude istutamine algab kasvukoha hindamisest
Hea istutustulemus sõltub suurel määral sellest, kas puu sobib valitud kohta ka aastate pärast. Kinnistuomanikul tasub enne istiku ostmist hinnata valgusolusid, mullaniiskust, tuult, ruumi, lähedal asuvaid hooneid, tehnovõrke ja hooldusvõimalusi.
Oluline on mõelda puu täiskasvanud mõõtmetele. Väike istik võib tunduda hoonest, aiast või elektriliinist ohutus kauguses, kuid täiskasvanud võra ja juurestik vajavad märksa rohkem ruumi.
Puuliigi valik
Puuliigi valikul tasub lähtuda kinnistu eesmärgist. Varjupuuks sobib liik, mis kasvatab laia ja tugeva võra. Privaatsuse loomiseks võib sobida tihedama võraga puu või puude rida. Dekoratiivse aktsendi jaoks on tähtsad õitsemine, sügisvärv, võrakuju ja sobivus ümbritseva haljastusega.
- Valgus: päikeselembene liik ei arene hästi sügavas varjus.
- Muld: savikas muld hoiab vett kauem, liivane muld kuivab kiiremini.
- Niiskus: liigniiskele alale ei sobi iga puu.
- Ruum: arvesta võra laiust, tüve kõrgust ja juurte kasvuruumi.
- Piirangud: kontrolli maa-aluseid trasse, kaitsevööndeid ja naaberkinnistu piire.
Millal puid istutada?
Paljasjuurseid puid istutatakse tavaliselt puhkeperioodil, kui taim ei ole aktiivses kasvus. Konteineris või mullapalliga kasvatatud puid saab istutada pikema perioodi jooksul, kuid kuum ja kuiv aeg suurendab kastmisvajadust ning stressi.
Kevadine istutus annab puule terve kasvuperioodi juurdumiseks. Sügisene istutus sobib siis, kui muld on veel soe ja niiske ning püsivate külmadeni jääb piisavalt aega.
Istutusauk ja mulla ettevalmistus
Istutusauk peab toetama juurte levikut ümbritsevasse mulda. Üldpõhimõte on teha auk juurepallist laiem, kuid mitte liiga sügav. Liiga sügav auk on üks tavalisemaid vigu, sest pinnase vajudes võib juurekael jääda mulla alla.
Juurepalli ettevalmistamine
Enne istutamist kontrolli, et juurepall oleks niiske. Konteinerist võetud puul tuleb vaadata, kas juured on poti servas ringiratast kasvanud. Sellised juured tuleks ettevaatlikult lahti harutada või vajadusel lõigata, et need hakkaksid kasvama väljapoole.
Juurekael peab jääma õigele kõrgusele
Juurekael on koht, kus tüvi läheb üle juurteks ja tüve alaosa hakkab laienema. See peab jääma pärast istutamist maapinna tasapinnale või veidi sellest kõrgemale, mitte mulla ega multši alla.
Toestus ei ole alati vajalik
Kõiki noori puid ei pea toestama. Toestus on põhjendatud tuulises kohas, suure mullapalliga istiku puhul, avalikul või käidaval alal ning siis, kui puu ei püsi pärast istutamist kindlalt püsti.
Sidemed peavad olema laiad ja tüve suhtes pehmed. Toed tuleb regulaarselt üle vaadata ja eemaldada siis, kui puu on juurdunud ning seisab iseseisvalt.
Kastmine pärast istutamist
Esimene kastmine tehakse kohe pärast istutamist. Vesi aitab mullal juurte ümber vajuda ja vähendab õhutühimikke. Pärast seda on tähtis hoida juurepall ühtlaselt niiske, kuid mitte vettinud.
- Kuiv liivane muld: vajab sagedasemat kontrolli ja kastmist.
- Savikas muld: hoiab vett kauem, kuid liigne vesi võib juurtele halvasti mõjuda.
- Vihmane periood: ei tähenda alati, et juurepall on piisavalt märg.
Multš aitab, kui seda kasutatakse õigesti
Multš aitab hoida mulla niiskust, vähendab umbrohtu, tasandab mullatemperatuuri kõikumisi ja kaitseb tüve muruniiduki või trimmeri vigastuste eest. Multši ei tohi kuhjata vastu tüve.
Esimene hooldus pärast istutamist
Esimesel kasvuperioodil on peamine töö jälgimine. Kontrolli kastmisvajadust, toestuse sidemeid, multšikihi asendit ja seda, kas puu püsib sirgelt. Umbrohi ja muru tuleks hoida juurepalli ümbert eemal.
Millal kutsuda spetsialist?
Spetsialisti kaasamine on mõistlik siis, kui istutuskoht on keeruline, pinnas on tihenenud või liigniiske, läheduses on tehnovõrgud, istutatav puu on suur või eesmärk on rajada terviklik haljastuslahendus.