Põõsaste ümberistutamine algab hindamisest
Põõsaste ümberistutamine võib olla vajalik siis, kui taim jääb ehitusele ette, kasvukoht muutub liiga varjuliseks, hekk vajab ümberkujundamist või kinnistu haljastusplaan muutub. Töö ei ole siiski lihtsalt põõsa ühest kohast teise tõstmine.
Nooremad ja keskmise suurusega põõsad taluvad kolimist üldjuhul paremini kui väga vanad, suured või kehvas seisus taimed. Kui põõsas on juba tugevalt kidur, haigustunnustega või vale liigi tõttu uude kohta sobimatu, võib asendamine olla mõistlikum.
Millal on õige aeg põõsast ümber istutada?
Parim aeg põõsaste ümberistutamiseks on puhkeperioodil, kui taim ei kasvata aktiivselt uusi võrseid ega õitse. Eesti oludes tähendab see enamasti varakevadet enne pungade puhkemist või sügist pärast lehtede langemist, kuid enne püsiva külma saabumist.
- Väldi ümberistutamist kuuma ja kuiva ilmaga.
- Ära kaeva põõsast välja, kui muld on läbivettinud ja struktuur laguneb.
- Ära istuta külmunud pinnasesse.
- Igihaljaid põõsaid tuleb sügisel ümber tõsta varem kui heitlehiseid.
Tagasilõikus enne ümberistutamist
Tagasilõikus aitab vähendada põõsa veevajadust ja teeb taime liigutamise lihtsamaks, kuid seda ei tohiks teha liiga jõuliselt. Ümberistutamine on taimele niigi stressirohke ning tugev lõikus võib taastumist aeglustada.
Millal lõikusega ettevaatlik olla?
- Kevadel õitsevaid põõsaid ei tasu enne õitsemist tugevalt lõigata, kui soovid sama aasta õisi säilitada.
- Igihaljaste põõsaste puhul väldi järsku paljaks lõikamist.
- Nõrga või põuastressis põõsa puhul lõika ainult vältimatu osa.
Juurepall määrab suure osa tulemusest
Ümberistutamisel on kõige tähtsam säilitada võimalikult suur ja terve juurepall. Mida rohkem peenikesi imijuuri koos mullaga kaasa tuleb, seda paremini saab põõsas uues kohas vett ja toitaineid omastada.
- Kaevu esmalt ringina ümber põõsa võra välisserva või sellest veidi seespool.
- Lõika suuremad juured puhta terava labida või lõikuriga, mitte rebides.
- Tõsta põõsas välja juurepallist, mitte okstest.
- Hoia juurepall varjus ja niiskena, kui istutamine ei toimu kohe.
Uus istutuskoht tuleb valmis teha enne väljakaevamist
Uus istutusauk peaks olema valmis enne vana koha lahtikaevamist. Nii jääb põõsa juurepall võimalikult lühikeseks ajaks õhu ja päikese kätte. Auk peab olema vähemalt juurepalli laiune, parem kui laiem, kuid mitte oluliselt sügavam kui juurepall ise.
Põõsas tuleb istutada samale sügavusele, kus ta varem kasvas. Liiga sügavale istutamine võib halvendada õhu liikumist juurteni ja soodustada mädanikku.
Kastmine pärast ümberistutamist
Pärast ümberistutamist tuleb põõsast kasta aeglaselt ja põhjalikult. Eesmärk ei ole märjaks teha ainult mullapinda, vaid niisutada kogu juurepall ja selle ümbrus.
- Kasta kohe pärast istutamist aeglase joana.
- Hoia esimestel nädalatel juurepall ühtlaselt niiske, mitte läbivettinud.
- Kuival perioodil kasta harvem, aga põhjalikumalt.
- Ära eelda, et väike vihm asendab järelkastmist.
Multš aitab niiskust hoida
Multš vähendab aurumist, hoiab mullatemperatuuri ühtlasemana, piirab umbrohtu ja kaitseb juuri niiduki või trimmeri vigastuste eest. Multši ei tohi kuhjata vastu põõsa tüvesid ega võrsete alust.
Millal ei ole põõsast mõistlik ümber tõsta?
- Põõsas on väga vana, suur ja tugevalt puitunud.
- Juurepalli ei ole võimalik piisava suurusega kätte saada.
- Taimel on ulatuslikud haigus- või kahjuritunnused.
- Uus kasvukoht ei vasta liigi valguse, niiskuse või mullastiku vajadustele.
- Töö tuleks teha keset kuuma suve, põuda või külmunud pinnasega.
Millal kutsuda spetsialist?
Spetsialisti abi tasub kaaluda siis, kui põõsas on suur, kasvab raskesti ligipääsetavas kohas, moodustab osa hekist või selle ümber on sillutis, kommunikatsioonid või muud rajatised. HEKTA päringus tasub kirjeldada taime suurust, asukohta, ligipääsu ja soovitud uut kasvukohta.
Ümberistutamisel ei saa anda kindlat tulemusgarantiid. Edu sõltub taime liigist, vanusest, juurepalli säilimisest, ilmast, mullast ja kastmisest pärast tööd.