Miks muru väetatakse?
Muru väetamise eesmärk ei ole ainult tumeroheline värv. Õigesti tehtud väetamine aitab murutaimedel kasvatada tihedamat võrsumist, taastuda talvekahjustustest ja tallamisest ning taluda paremini põuda, haigusi ja umbrohtude konkurentsi.
Kodumuru puhul tasub mõelda väetamisest kui ühest osast terviklikust hooldusest. Kui muru niidetakse liiga madalalt, muld on tihenenud või muruniide viiakse alati ära, ei lahenda väetis kõiki probleeme.
Alusta vajadusest, mitte väetisekotist
Kõige kindlam viis väetist valida on lähtuda mullast. Mullaproov annab infot näiteks mulla happesuse ning fosfori ja kaaliumi varu kohta. Kui mullaproovi ei tehta, tasub vähemalt hinnata muruala kasutust.
- Lämmastik toetab lehekasvu ja rohelist värvi, kuid seda tuleb anda mõõdukalt.
- Fosfor on tähtis juurdumisel, kuid väljakujunenud murule ei pruugi seda igal aastal vaja olla.
- Kaalium aitab taimel taluda stressi, põuda ja talvitumist.
- Mulla pH mõjutab toitainete omastamist.
Millal Eesti oludes muru väetada?
Väetist on mõtet anda siis, kui muru aktiivselt kasvab, muld on niiske ja taim suudab toitaineid kasutada. Külmunud, vettinud, põuastressis või väga kuumale murule väetamine annab kehvema tulemuse.
- Kevad: esimene väetamine sobib siis, kui muru on kasvama hakanud ja pind on tahenenud.
- Suve algus: tihedalt kasutatav või kastetav muru võib vajada lisaväetamist.
- Hilissuvi ja varasügis: augusti lõpp ja september on hea aeg murul suvest taastuda.
- Hilissügis ja talv: külmunud või kasvamise lõpetanud murule väetist ei anta.
Kuidas valida kevad-, suve- või sügisväetist?
Muruväetise pakendil olev NPK suhe näitab lämmastiku, fosfori ja kaaliumi sisaldust. Kevad- ja suveväetistes on enamasti rohkem lämmastikku, sügisväetistes on lämmastikku vähem ning rõhk on sageli kaaliumil.
Aeglase või kontrollitud vabanemisega väetis annab toitaineid pikema aja jooksul ja vähendab järsu üleväetamise riski. Kui murule jäetakse peen niide tagasi, tagastab see osa toitaineid mulda.
Kui palju väetist panna?
Õige kogus sõltub tootest, muruala suurusest ja sellest, kui palju toitaineid soovitakse anda. Kõige olulisem on järgida pakendil olevat kulunormi ning mõõta muruala ligikaudne pindala enne töö alustamist.
- Mõõda ala: arvuta ruutmeetrid, mitte ainult kottide arv.
- Kalibreeri laotur: proovi väiksemal alal, kas väetis kulub ettenähtud tempos.
- Jaga kogus kaheks: ühtlasema tulemuse saab, kui laotada pool kogusest ühes suunas ja teine pool risti üle ala.
- Ära kuhja servi üle: peenarde, kivisillutise ja kõnnitee ääres tööta täpsemalt.
Praktiline tööjärjekord
- Niida muru paar päeva enne väetamist mõõdukale kõrgusele, kui rohi on väga pikk.
- Korista murult oksad, lehed ja paksud niiteklombid.
- Vali kuiv või kergelt niiske muru, kuid väldi tugevat tuult ja kuuma keskpäeva.
- Laota väetis ühtlaselt käsilaoturi, kärulaoturi või hoolika käsilaotamisega.
- Pühi graanulid kõnniteelt ja sadeveekaevude ümbrusest tagasi murule.
- Kasta väetis sisse või ajasta töö enne mõõdukat vihma, kui toote juhend seda lubab.
Kastmine ja niitmine pärast väetamist
Paljud granuleeritud väetised vajavad pärast laotamist kastmist, et graanulid hakkaksid lahustuma ja ei jääks rohulibledele. Väga tugev vihm kohe pärast väetamist ei ole hea, sest toitained võivad liikuda murualalt ära.
Uus, hõre või parandatud muru
Uue muru rajamisel või hõreda ala ülekülvamisel võib starterväetisest kasu olla, eriti kui mullas on fosforit vähe. Värskel külvil on kõige olulisem ühtlane niiskus, hea seemne ja mulla kontakt ning rahulik esimene niitmine.
Keskkond ja ohutus
Väetis kuulub murule, mitte kõnniteele, kraavi, sadeveekaevu ega veekogu serva. Toitainete ärakandumine võib suurendada veekogude koormust. Kui toode sisaldab lisaks väetisele umbrohu- või samblatõrje toimeainet, tuleb kontrollida, kas vahend on Eestis lubatud ja milliseid ohutusnõudeid etikett ette näeb.
Levinud vead muru väetamisel
- Liiga varane kevadväetamine: külm ja märg muru ei kasuta toitaineid hästi.
- Väetamine põuaga: kuivas mullas võib väetis kõrvetada.
- Ebaühtlane laotamine: ülekattega ribad ja vahelejäänud kohad annavad triibulise tulemuse.
- Sügisene liigne lämmastik: hiline pehme lehekasv võib vähendada talvekindlust.
- Mullaprobleemi varjamine väetisega: tihenenud, happeline või halvasti kuivav muld vajab lisaks teisi hooldusvõtteid.
Kokkuvõte
Muru väetamine annab parima tulemuse siis, kui seda tehakse vajaduspõhiselt ja õigel ajal. Kevadel ja suve alguses toetab mõõdukas lämmastik aktiivset kasvu, hilissuvel ja sügisel on tähtsam taastumine ning talveks valmistumine.