Miks muru riisutakse?
Muru riisumine on lihtne, kuid oluline hooldustöö, millega eemaldatakse murupinnalt langenud lehed, kuivanud taimejäänused, sammal ja lahtine kõdu. Kui paks lehe- või kõdukiht jääb murule pikaks ajaks, võib see varjata valgust, hoida liigset niiskust ning soodustada laigulist või nõrgenenud murukasvu.
Riisumine ei tähenda alati seda, et kogu orgaaniline materjal tuleb murult eemaldada. Väike kogus peenestatud muruniidet või lehepuru võib mullale kasulik olla, kuid paks, märg või kokku vajunud kiht tuleks murult ära koristada. Eesmärk on jätta murutaimedele piisavalt valgust ja õhku ning vältida pinna lämbumist.
Millal on parim aeg muru riisumiseks?
Kevadel tasub muru riisuda siis, kui maa on tahenenud ja muru on hakanud kasvama. Liiga vara, pehme ja märja pinnase peal riisudes võib murukamarat kergesti lõhkuda. Kevadine riisumine eemaldab talvega kogunenud oksakesed, lehed, kuivanud kõrred ja osa samblast.
Sügisel on peamine ülesanne langenud lehtede kontrolli all hoidmine. Lehti ei pea eemaldama iga päev, kuid paksu kihina murule jäänud lehed võivad takistada murul enne talve valguse abil varuaineid koguda. Eriti oluline on koristada märjad ja kokku vajunud lehekihid.
Suvel tehakse riisumist tavaliselt valikuliselt: pärast tormi, oksaprahi koristamiseks või juhul, kui niide on jäänud suurte klompidena murule. Kuuma ja põuase ilmaga ei ole tugev riisumine soovitatav, sest muru on niigi stressis.
Kuidas muru õigesti riisuda?
- Vali tööks kuiv või kergelt niiske päev, kuid väldi läbimärga murupinda.
- Kasuta lehtede jaoks laia ja painduvat lehereha, sambla või kõdu eemaldamiseks tugevamat vedrupiidega reha.
- Riisu pigem mitmes kerges käigus kui ühe väga jõulise tõmbega.
- Tööta ühes suunas ja vajadusel risti üle esimese suuna, et praht tuleks ühtlasemalt välja.
- Väldi muru üleskiskumist. Kui reha hakkab terveid murututte välja tõmbama, on surve liiga tugev või pinnas liiga pehme.
- Kogu riisutud materjal hunnikutesse ja vii see komposti, biojäätmete kogumisse või kohaliku omavalitsuse lubatud haljastusjäätmete käitluskohta.
Lehtede riisumine: kas kõik lehed tuleb ära viia?
Kõiki lehti ei pea tingimata murult ära vedama. Õhuke lehekiht võib olla võimalik muruniidukiga peeneks multšida, nii et väikesed osakesed vajuvad murutaimede vahele ja lagunevad mullas. See sobib paremini siis, kui lehti on vähe ja need ei moodusta tihedat katet.
Kui lehti on nii palju, et muru pole nende alt näha, tuleks need riisuda, koguda või enne peenestamist osaliselt eemaldada. Paks lehevaip võib muru varjutada, hoida niiskust ning jätta kevadeks paljad või nõrgad laigud.
Sammal, kõdu ja muruvilt
Muru sees olev sammal ja kõdu ei ole alati sama asi. Muruvilt on orgaanilise materjali kiht rohelise muruosa ja mullapinna vahel. Õhuke kiht võib muru teatud määral kaitsta, kuid liiga paks kiht takistab vee, õhu ja toitainete liikumist juurteni.
Kui murus on palju sammalt, tasub lisaks riisumisele vaadata ka põhjuseid: liigne vari, tihenenud muld, halb drenaaž, liiga madal niitmine või nõrk murukasv. Ainult sambla välja riisumine annab lühiajalise tulemuse, kui kasvutingimused jäävad samaks.
Millal on vaja tugevamat riisumist või õhutamist?
Kui murupind tundub vetruv, vesi ei imbu hästi mulda või murutaimede vahel on paks pruunikas kiht, võib tavalisest leheriisumisest väheks jääda. Väiksel alal saab kasutada tugevamat reha, suuremal alal võib olla vajalik samblaeemaldaja, vertikaallõikur või muru õhutamine. Selliseid töid tuleks teha ajal, mil muru aktiivselt kasvab ja suudab taastuda.
Mida teha riisutud materjaliga?
Lehed, muruniide ja muu puhas haljastusjääde sobivad enamasti kompostimiseks. Eestis käsitletakse lehti, rohtu ja peenemaid aiajäätmeid biolagunevate aia- ja haljastusjäätmetena. Kui oma kinnistul kompostimine ei ole võimalik, tuleks järgida kohaliku omavalitsuse jäätmekorralduse reegleid ning kasutada haljastusjäätmete kogumisringi, jäätmejaama või jäätmevedaja teenust.
Komposti ei tasu panna materjali, mis sisaldab palju umbrohuseemneid, haigustunnustega taimi või prügi. Riisutud materjalist tuleb enne üleandmist eemaldada plast, metall, klaas ja muud võõrised.
Levinud vead muru riisumisel
- Liiga varane kevadine riisumine: pehme pinnas ja nõrk murukamar saavad kergesti kahjustada.
- Liiga jõuline töövõte: reha ei peaks tervet murukamarat üles rebima.
- Paksu lehekihi talveks murule jätmine: see võib muru varjutada ja nõrgendada.
- Sambla eemaldamine ilma põhjustega tegelemata: vari, tihenenud muld ja liigniiskus toovad sambla sageli tagasi.
- Haljastusjäätmete valesse kohta viimine: aiajäätmed tuleb kompostida või üle anda kohalike nõuete järgi.
Kokkuvõte
Muru riisumine on kõige kasulikum siis, kui seda tehakse õigel ajal ja õige tugevusega. Kevadel aitab see eemaldada talvise prahi ja ergutada murupinda, sügisel kaitseb muru paksu lehekihi alla jäämise eest. Mõõdukas riisumine parandab valguse, õhu ja vee ligipääsu murutaimedele, kuid liiga agressiivne töö võib muru kahjustada. Parim tulemus tuleb siis, kui riisumine on osa terviklikust muruhooldusest: õige niitmine, vajadusel õhutamine, liigse sambla põhjuste vähendamine ja haljastusjäätmete korrektne käitlemine.