Miks muru õhutatakse?
Muru õhutamine tähendab aukude või pinnasekorkide eemaldamist murukamarast, et õhk, vesi ja toitained pääseksid paremini juurteni. Kõige rohkem vajab seda muru, mille pinnas on tihenenud: näiteks käidavatel aladel, laste mängukohtades, sissesõidutee kõrval, savikal mullal või kohtades, kuhu vesi jääb pärast vihma seisma.
Tihenenud pinnases on vähem poore. See tähendab, et juurtel on raskem kasvada, vihmavesi imbub aeglasemalt, väetis ei jõua ühtlaselt juurekihini ja muru võib kuival ajal kiiremini pruuniks tõmbuda.
Kuidas aru saada, et muru vajab õhutamist?
- Vesi jääb pärast vihma või kastmist pinnale seisma.
- Muru on käidavatel aladel hõre, kõva või kulunud.
- Kruvikeerajat või aiaharki on raske mulda suruda.
- Muru kuivab kiiresti, kuigi kastmist on piisavalt.
- Pinnale on kogunenud paks vildikiht.
- Muru kasvab ebaühtlaselt ning juured on madalad.
Kui probleem on peamiselt samblas, varjus, vales niitmiskõrguses või toitainete puuduses, ei lahenda õhutamine seda üksi.
Millal on parim aeg muru õhutada?
Parim aeg on siis, kui muru kasvab aktiivselt ja suudab pärast tööd kiiresti taastuda. Eesti tingimustes sobib selleks enamasti kevad pärast kasvu algust või varasügis, kui suur suvekuumus on möödas.
Hea niiskus on võtmetähtsusega: muld peaks olema niiske, kuid mitte porine. Kui pinnas on liiga kuiv, ei tungi piid piisavalt sügavale. Kui see on liiga märg, võib masin pinnast määrida ja muru rohkem kahjustada.
Õõnespiid või tavalised augud?
Tihenenud pinnase puhul on tõhusam õõnespiidega õhutamine, sest masin eemaldab murust väikesed mullakorgid. Nii tekivad päriselt avatud kanalid, kuhu pääsevad õhk, vesi ja vajadusel liiv või kasvumuld.
Tavalised naelad või tahked piid võivad küll ajutiselt auke teha, kuid raskel savikal pinnasel võivad need augu seinu hoopis kokku pressida.
Kuidas muru õhutamiseks ette valmistada?
- Niida muru enne tööd tavapärasest veidi madalamaks, kuid ära skalpeeri seda mullani.
- Korja ära oksad, kivid, mänguasjad ja muu, mis võib masinat segada.
- Märgi ära vihmutid, kaablid, madalad valgustid ja muud pinnases olevad riskikohad.
- Kasta vajadusel eelmisel päeval, kui pinnas on kuiv ja kõva.
- Kui murus on väga paks vildikiht, kaalu enne või eraldi tööna sambla ja kulu eemaldamist.
Kuidas õhutamine käib?
Ühtlase tulemuse jaoks tehakse õhutamist tavaliselt mitmes suunas. Tihedalt kasutatud või savikal alal võib ühest läbimisest väheks jääda. Eesmärk ei ole muru võimalikult tugevalt lõhkuda, vaid tekitada piisavalt avasid, et juurekiht hakkaks paremini õhku ja vett vastu võtma.
Mida teha pärast õhutamist?
- Pealtliivatamine või top dressing: raskel pinnasel võib õhutamisaukudesse harjata sobivat liiva või liiva ja kasvumulla segu.
- Ülekülv: kui muru on hõre, on pärast õhutamist hea aeg lisada muruseemet.
- Kastmine: pärast õhutamist ja ülekülvi tuleb hoida pind ühtlaselt niiske.
- Väetamine: vajadusel võib kasutada hooajale sobivat muruväetist.
Kui tihti muru õhutada?
Tavaline kodumuru ei vaja õhutamist igal aastal, kui pinnas on hea ja koormus väike. Tihedalt kasutatud aladel, savikal mullal või kohtades, kus vesi imbub halvasti, võib õhutamine olla vajalik kord aastas.
Levinud vead muru õhutamisel
- Õhutatakse liiga märga pinnast ja kahjustatakse murukamarat.
- Õhutatakse põua või kuumaga, kui muru ei taastu hästi.
- Kasutatakse tahkeid naelu tugevalt tihenenud savipinnasel ja loodetakse süvaõhutamise tulemust.
- Korjatakse kõik mullakorgid ära, kuigi nende murendamine aitab vildikihti lagundada.
- Jäetakse pärast õhutamist kastmata või ülekülv tegemata, kuigi muru on hõre.
Kokkuvõte
Muru õhutamine on kõige kasulikum siis, kui pinnas on tihenenud, vesi imbub halvasti või murukamar on hõredaks kulunud. Parim tulemus tuleb õõnespiidega õhutamisest, õigel niiskusel ja ajal tehtud tööst ning läbimõeldud järelhooldusest.