Lehtede äravedu: kuidas koguda, sorteerida ja üle anda aia- ja haljastusjäätmeid

Autor: Rasmus 27.05.2026 Teenuse leht

Sügisesed puulehed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed. Õigesti kogudes saab neist komposti või biogaasi tooraine.

Lühidalt

Sügisesed puulehed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed. Õigesti kogudes saab neist komposti või biogaasi tooraine.

Mis jäätmed on puulehed?

Puulehed kuuluvad biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete hulka. Sama jäätmeliigi alla lähevad tavaliselt ka muruniide, okkad, käbid, umbrohi, lõikelilled, riknenud aedviljad ja väiksemad oksad. Kliimaministeeriumi liigiti kogumise juhendi järgi suunatakse sellised jäätmed edasi komposti, biogaasi või kääritusjäägi tootmisse.

Lehtede äraveo eesmärk ei ole lihtsalt aed tühjaks saada. Korrektselt kogutud lehed on taastatav materjal, millest saab mulda parandavat komposti. Seetõttu tasub lehed hoida eraldi plastist, pakenditest, kividest, liivast, küünaldest, kunstlilledest ja muust prügist.

Millal on lehtede äravedu vajalik?

Väikeses aias võib osa lehti jääda peenardele, põõsaste alla või komposti. Äravedu muutub mõistlikuks siis, kui lehti tekib rohkem, kui kinnistul saab kasutada või kompostida.

  • Lehti on palju ja kompostiaun või -kast saab täis.
  • Korteriühistu või ärikinnistu peab puhastama suurema hoovi, parkla või kõnnitee.
  • Lehed katavad muru paksu märja kihina ning võivad õhuvahetust takistada.
  • Kohalik heakord nõuab kõnnitee, sissepääsu või krundiäärse ala korrashoidu.
  • Kinnistul ei ole sobivat kohta kompostimiseks.

Kuidas lehti enne äravedu koguda?

Kogu lehed võimalikult puhtalt. Kõige parem on riisuda need eraldi hunnikutesse ja eemaldada enne kottidesse panekut nähtav prügi, kivid, metall, klaas, pakendid ja suuremad oksad. Kui lehed lähevad biojäätmete või haljastusjäätmete konteinerisse, tuleb järgida konkreetse omavalitsuse ja jäätmevedaja nõudeid.

Praktilised kogumisnõuanded

  • Ära sega lehtede hulka olmeprügi. Plast, kile, suitsukonid, kassiliiv, tuhk, mähkmed ja pakendid ei kuulu biojäätmete hulka.
  • Hoia oksad eraldi, kui vedaja seda nõuab. Väiksemad oksad võivad sobida aia- ja haljastusjäätmete hulka, kuid suured oksad tuleb sageli viia jäätmejaama või kogumispunkti.
  • Ära tee kotte liiga raskeks. Märjad lehed on rasked. Mõned vedajad seavad koti suurusele ja kaalule konkreetsed piirangud.
  • Pane kotid ligipääsetavasse kohta. Kui tellid äraveo, paiguta kotid või konteiner kohta, kuhu veok saab ohutult ligi.
  • Kontrolli kohalikke reegleid. Kogumisringid, tasuta vastuvõtu kogused, koti tüüp ja äraveo graafik erinevad omavalitsuseti.

Kas lehed võib panna biojäätmete mahutisse?

See sõltub kohalikust jäätmehoolduseeskirjast ja vedaja tingimustest. Näiteks Tallinna juhised lubavad liigiti kogutud aia- ja haljastusjäätmeid biojäätmete mahutisse panna mahus, mis ei ületa mahuti tootja kehtestatud kandevõimet. See on oluline, sest märjad lehed võivad muuta mahuti liiga raskeks ja kahjustada konteinerit või tühjendustehnikat.

Kui lehti kogutakse kilekotti, tuleb Kliimaministeeriumi juhendi järgi need konteinerisse pannes kotist välja raputada. Tavaline kile ei sobi komposti ega biojäätmete hulka, kui vedaja või omavalitsus ei ole ette näinud teisiti.

Kompostimine või äravedu?

Kui kinnistul on ruumi, on lehtede kompostimine sageli kõige keskkonnahoidlikum lahendus. Aia- ja haljastusjäätmeid võib paljudes omavalitsustes kompostida lahtises aunas või kastis, kuid toidujäätmete puhul kehtivad rangemad nõuded ja tiheasustuses on tavaliselt vaja kinnist kahjurikindlat kompostrit.

Lehekomposti tegemiseks võib värsked lehed laduda umbes 30 cm kihtidena, lisades vahele muruniidet või peenemaid oksi. Kui lehemass on liiga kuiv, tuleb seda niisutada. Valmis lehekompost on tume, pude ja sobib mulla parandamiseks peenardes, põõsaste all või istutusaladel.

Kui kompostimiseks ei ole ruumi või lehti tekib liiga palju, on parem valida kogumisring, jäätmejaam või kokkulepe jäätmevedajaga. Nii jõuavad lehed käitlusse, kus neist saab kompost või muu biolagunevate jäätmete töötlemise saadus.

Mida lehtedega mitte teha?

  • Ära pane lehti segaolmejäätmete hulka. Biojäätmete liigiti kogumine aitab vähendada prügilasse jõudvat orgaanikat ja võimaldab materjali ringlusse võtta.
  • Ära sega lehti pakendite, kile, klaasi või metalliga. Saastunud haljastusjäätmeid on keerulisem kompostida.
  • Ära täida mahutit üle ega ületa kaalupiirangut. Liiga raske konteiner võib jääda tühjendamata.
  • Ära põleta lehti ilma kohalikke nõudeid kontrollimata. Aiajäätmete põletamine võib olla tiheasustusalal keelatud või piiratud ning suits häirib naabreid ja õhukvaliteeti.

Lehtede äraveo kontrollnimekiri

  • Uuri oma omavalitsuse aia- ja haljastusjäätmete kogumise korda.
  • Kontrolli, kas piirkonnas toimub hooajaline lehekottide kogumisring.
  • Selgita välja, kas lehti saab viia lähimasse jäätmejaama ja mis koguses.
  • Küsi vedajalt koti, konteineri, kaalu ja asukoha nõuded.
  • Kogu lehed eraldi ning eemalda prügi, kivid ja muud mittesobivad materjalid.
  • Kui lehti tekib igal aastal palju, kaalu püsivat kompostimislahendust.

Kokkuvõte

Lehtede äravedu algab õigest sorteerimisest. Puhtad puulehed on väärtuslik biojääde, mida saab kompostida või anda üle jäätmevedajale, kogumisringile või jäätmejaamale. Enne kottide täitmist tasub kontrollida kohalikke nõudeid, sest lubatud kogused, koti tüüp, kaalupiirangud ja üleandmise viis võivad piirkonniti erineda.

Leia pakkujaid Kõik juhendid